Elektriline nurgaterasest torn
Aegade arenguga saab elektritornid klassifitseerida vastavalt ehitusmaterjalidele, konstruktsioonitüüpidele ja kasutusfunktsioonidele. Erinevate toodete järgi on ka nende kasutusalad erinevad. Selgitame lühidalt nende klassifikatsiooni ja peamisi kasutusviise:
1. Vastavalt ehitusmaterjalidele võib selle jagada puitkonstruktsiooniks, teraskonstruktsiooniks, alumiiniumisulamist konstruktsiooniks ja raudbetoonkonstruktsioonide torniks. Madala tugevuse, lühikese tööea, ebamugava hoolduse ja puiduressursside tõttu on puidust torn Hiinas kõrvaldatud.
Teraskonstruktsiooni saab jagada sõrestikuks ja terastoruks. Võrefermitorn on EHV ülekandeliinide põhistruktuur.
Kõrgete kulude tõttu kasutatakse alumiiniumisulamist torni ainult mägistes piirkondades, kus transport on väga keeruline. Raudbetoonpostid valatakse tsentrifuugiga ja ravitakse auruga. Selle tootmistsükkel on lühike, kasutusiga on pikk, hooldus on lihtne ja see võib palju terast kokku hoida
2. Struktuuri järgi võib selle jagada kahte tüüpi: isekandev torn ja tugitorn. Isekandev torn on omamoodi stabiilne torn. Guyedi torn peab torni stabiilseks toestamiseks paigaldama torni peale või kerele sümmeetrilise tüübijuhtme ja torn ise kannab ainult vertikaalset survet.
Kuna varjatud tornil on head mehaanilised omadused, suudab see vastu pidada tormirünnaku ja liinimurdmise mõjudele ning selle struktuur on stabiilne. Seega, mida suurem on pinge, seda rohkem kasutatakse torni.
3. Funktsiooni järgi saab seda jagada kandetorniks, lineaarseks torniks, ülevõtmistorniks ja pika laiusega torniks. Vastavalt sama torni püstitatud ülekandeliini vooluahela numbrile võib selle jagada ka ühe-, kahe- ja mitmeahelaliseks torniks. Kandetorn on ülekandeliini kõige olulisem konstruktsiooniline lüli.
4. Liinitorni vundamendi tüüp: hüdrogeoloogilised tingimused piki ülekandeliini on väga erinevad, seetõttu on väga oluline valida vundamendivorm vastavalt kohalikele tingimustele.
Vundamente on kahte tüüpi: kohapeal valatud ja kokkupandavad. Vastavalt torni tüübile, maa-alusele veetasemele, geoloogiale ja ehitusmeetodile võib kohapeal valatud vundamendi jagada häireteta pinnasevundamendiks (kivivundament ja kaevetööde alus), plahvatust laiendavaks vaiavundamendiks ja kohapeal valatud vaiavundamendiks ning tavaliseks betoonist või raudbetoonist vundament.
Kokkupandav vundament sisaldab šassii, padrunit ja tugiplaati elektrivarrasele, monteeritavat betoonist vundamenti ja metallvundamenti raudtorni jaoks; erinevates riikides uuritakse ja käsitletakse vundamendi tõusu ja ümbermineku tõkestamise teoreetilist arvutamist, et muuta see mõistlikumaks, usaldusväärsemaks ja ökonoomsemaks.